Vägivalla liike on väga erinevaid, sh vaimne, füüsiline, seksuaalne ja majanduslik. Vägivalla mõju on palju suurem, kui pelgalt kannatanu ja toimepanija, see mõjutab nende lähedasi, kõrvalseisjad aga ka ühiskonda laiemalt. Kuna valdkond ise on väga lai ning mõjud ulatuslikud, siis on oluline, et erinevad asutused ja spetsialistid teeksid omavahel süsteemset koostööd tagamaks asjakohane ja kiire abi osapooltele.
Võitluses vägivallaga on ühtviisi tähtsad nii ennetustöö, varane märkamine kui ka kannatanute kaitsmine. Oluline on jõuda olukorrani, kus inimesed tunneksid, et vägivallale pole ühelgi puhul õigustust, oskaksid vägivalda märgata ja sellele asjakohaselt reageerida. Tõhus ennetus eeldab koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel. Kõik vägivallaohvrid peavad saama abi.
Kui tunned, et midagi on sinu või su lähedase peres või suhtes valesti, küsi abi!
- Hädaolukorras helista hädaabinumbrile 112. Politseile saab avalduse esitada internetis.
- Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub kriisinõustamist ööpäevaringselt. Välismaalt helista +372 614 7393. Ohvriabi veebilehelt palunabi.ee saab nõu muu hulgas tekstivestluses.
- Sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 saab emotsionaalset tuge iga päev vahemikus kella 10st 24ni. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kella 16st 24ni.
- Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 116 111. Samal numbril võib teatada abivajavast lapsest. Lasteabitelefoni konsultandiga saab vestelda veebilehel lasteabi.ee või kirjutades aadressile [email protected].
- Abi on olemas ka vägivalla toimepanijale. Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini 660 6077 nõustajad toetavad, pakuvad turvalist ja hinnanguvaba ärakuulamist ning õpetavad oskusi vägivaldse käitumise ennetamiseks.
- Vajadusel pöördu naiste tugikeskuste poole, kontaktid leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Lähisuhtevägivalla ennetamise kokkulepe aastateks 2024–2027
21. detsembril 2023 allkirjastasid siseminister Lauri Läänemets, justiitsminister Kalle Laanet, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kokkuleppe koos tegevuskavaga, kus on seatud lähisuhtevägivalla ennetamise eesmärgid ja tegevused. Nende toel parandame vägivalla ennetust, reageerimist perevägivalla juhtumitele ning arendadame ohvritele ja vägivallatsejatele mõeldud teenuseid.
Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava on koostatud valdkondadeüleselt ning see lähtub kahest suuremast eesmärgist:
- Perevägivalda osatakse ära tunda ja taunitakse;
- Perevägivallast mõjutatud inimesi abistatakse süsteemselt ja vajaduspõhiselt
Vägivalla temaatikaga puututakse kokku valdkondadeüleselt ning vastutus selle teemaga tegelemiseks lasub kõigil tulenevalt ministeeriumist (ning haldusalast), kus töötatakse. Tegevuskavas on kasutatud mõistet lähisuhtevägivald, aga sellega paralleelselt on valdkonnas kasutusel ka termin perevägivald. Eestis kasutatakse sünonüümidena mõisteid lähisuhtevägivald ja perevägivald.
Kuigi viimastel aastatel on registreeritud perevägivallakuritegude arv langenud, on tegemist jätkuvalt väga murettekitava teemaga. 2022. aastal registreeriti 3244 perevägivallakuritegu, võrreldes 2021. aastaga 14% vähem. Sellegipoolest moodustavad perevägivallakuriteod peaaegu poole (46%) kõikidest registreeritud vägivallakuritegudest. Perevägivallakuritegudest moodustas suurima osa paarisuhtevägivald. Selleks, et Eestis vähendada paarisuhtevägivalda on oluline asutuste vaheline koordineeritud ja süsteemne koostöö, sh arusaam üksteise rollidest ja vastutusest. Lisaks on oluline, et ühiskonnas osatakse märgata perevägivalda, seda taunitakse ning sellest osatakse teavitada vajalikke instantse. Tegevuskavas olevaid tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästekolledž, Politsei- ja piirivalvekolledž, Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala asutused, Prokuratuur ja Eesti Kohtud.
Viimati uuendatud 18.01.2024