Vähem vaimset ja füüsilist vägivalda

Võitluses vägivallaga on ühtviisi tähtsad nii ennetustöö, varane märkamine kui ka kannatanute kaitsmine. Oluline on jõuda olukorrani, kus inimesed tunneksid, et vägivallale pole ühelgi puhul õigustust, oskaksid vägivalda märgata ja sellele asjakohaselt reageerida. Tõhus ennetus eeldab koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonide vahel. Kõik vägivallaohvrid peavad saama abi.

Vägivalla ärahoidmine ja vähendamine on üks meie riigi olulistest eesmärkidest. Eestis on viiendik inimestest elu jooksul lähisuhtevägivallaga kokku puutunud. Kuigi politsei saab ööpäevas ligikaudu 30 teadet vägivallast, jääb siiski suur osa juhtumitest  varjatuks.  Vägivald pereliikmete, intiimpartnerite või sugulaste vahel, seda nii täiskasvanute kui laste suhtes, ei ole pelgalt asjaosaliste isiklik mure, vaid kogu ühiskonda raskelt kahjustav probleem. Lähisuhtevägivallal on lisaks füüsilistele vigastustele ka rasked tagajärjed vaimsele ja sotsiaalsele tervisele.

Uuringud on näidanud, et vägivalda toetavad hoiakud on elanike seas üsna levinud. Näiteks peab iga kümnes inimene elukaaslase füüsilist korralekutsumist lubatavaks. 22% täiskasvanutest peab aga perevägivalda pere siseasjaks ning 54% peavad ohvrit vägivallas osaliselt süüdlaseks.

Tänane vägivalla ennetustegevus on killustatud ja sihtgrupi kaetus väike. Et vägivalda lähisuhetes ja perekonnas pikaajaliselt vähendada, peame oma tähelepanu suunama eelkõige noortele.

Teistes riikides pakutakse kõiki koolinoori hõlmavaid programme, mis on oma mõju paarisuhtevägivalla ennetamisel tõestanud. Ka Eestis on vajalik enam tähelepanu pöörata vägivalla süsteemsele ja laiaulatuslikule ennetusele noorte seas, sest vägivalla ärahoidmine on igal juhul tõhusam ja vähem kulukam kui selle tagajärgedega tegelemine.

Lähisuhtevägivalla ennetamise juhtrühm
 

Vabariigi Valitsus kinnitas 27. septembril 2018 lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse memorandumi, mille alusel peavad siseministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium koos oma valitsusaladega muutma 2021. aastaks lähisuhtevägivalla juhtumitega seonduvat töökorraldust. Lähtuvalt memorandumiga kinnitatud otsustest on ülimalt oluline valdkondadeülene koostöö ning operatiivne suhtlus tegevuste elluviimise tagamisel ning probleemidele lahenduste leidmisel, mistõttu moodustati lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühm. 

Siseministeeriumi poolt juhitava juhtrühma ülesanneteks on eelkõige memorandumist tulenevate ülesannete elluviimise toetamine ja seiramine. Samuti koordineerib juhtrühm eri ministeeriumide ja riigiasutuste lähisuhtevägivalla vähendamise alaseid tegevusi koosmõju tekitamise eesmärgil.
Juhtrühma kuuluvad Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigiprokuratuur, Harju Maakohus, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Perearstide Selts.
 

Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019–2023



Memorandumis esitatakse lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse juhtrühma koostatud tegevuskava lähisuhtevägivalla vähendamiseks ning ennetamiseks Eestis aastatel 2019–2023. Tegevuskava toetub Pärnus läbi viidud lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse projekti tulemustele ja järeldustele, mis kinnitati Vabariigi Valitsuse memorandumiga 2018. aastal.

Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava on koostatud valdkondadeüleselt ning see lähtub viiest üldeesmärgist:

  • kannatanud on kaitstud ja toetatud;
  • vägivalda kasutanud inimesed peavad oma teo eest vastutama;
  • spetsialistid on teadlikud ja professionaalsed;
  • töövahendid on spetsialiste toetavad;
  • toimub regulaarne valdkonna seire.

Viimati uuendatud 15.01.2021