Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati saata Siseministeeriumi koostatud „Siseturvalisuse arengukava 2020-2030“ eelnõu Riigikogule arutamiseks.
Uues siseturvalisuse arengukavas on turvalisust mõtestatud stabiilse elukeskkonnana, kus inimene tunneb ennast kaitstult, mille kujundamisse inimene ise panustab ja kus on tagatud tema heaolu, ohutus ja kindlustatus. Siseminister Mart Helme sõnul on turvalise elukeskkonna alustala ennetamine. „Samas peame olema valmis kiirelt reageerima, sest kõiki õnnetusi ja ohte kahjuks ennetada ei saa. Turvalise ühiskonna tagamine eeldab nii inimeste, riigiasutuste kui ettevõtete jõupingutusi,“ märkis siseminister.
2020. aasta siseturvalisuse uuringu järgi leiab 92% vastanutest, et Eesti on elamiseks turvaline riik. „See on väga kõrge tase ja kui me suudame seda järgmisel kümnel aastal hoida, siis oleme juba hästi õnnestunud, sest pidevalt muutuvas maailmas on sellise taseme hoidmine väljakutse,“ märkis Mart Helme.
Ministri sõnul on vaja järgmisel kümnel aastal, et Eesti inimestel oleks igaühel turvatahe ja valmisolek panustada ohutusse keskkonda. „Teiseks peab olema riigil võimekus ja valmisolek reageerida 24/7 kohe kui vaja ning seista turvalise Eesti eest muutuvate ohtudega maailmas. Selleks on vaja siseturvalisuse valdkonda ka rohkem investeerida, sest oskused ja võimekus hädaolukordades reageerimiseks tuleb hoida tasemel. Kolmandaks on vaja töötada välja lahendused, et kasvatada valdkonna tehnilist ja tehnoloogilist võimekust ning hoida olemasolevaid ja leida uusi siseturvalisuse töötajaid,“ selgitas siseminister.
Neljandana toob Mart Helme välja eesmärgi tulla toime siseturvalisuse teenuse pakkumist mõjutavate asjaoludega nagu näiteks hajaasustus, linnastumine ja rahvastiku vananemine. „Viiendaks on tarvis tõsta eri osapoolte rolli turvalisuse suurendamisel – vajalik on, et eri riigiasutuste vahel, aga ka riigi ja inimeste ning ettevõtete vahel oleks selles osas väga hea koostöö,“ sõnas Helme.
Arengukava keskendub viiele valdkonnale: ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine, kiire ja asjatundlik abi, kindel sisejulgeolek, tõhus rahvastikuhaldus ning tark ja innovaatiline siseturvalisus. Olulisemad muutused, mis on vaja neis valdkondades järgmisel 10 aastal teha, on seotud inimeste kaasamise, sihistatud ennetustegevuse, kriisideks valmisoleku ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise võimekuse arendamisega. Nende valdkondadega on seotud ka järgmise kümne aasta olulisemad siseturvalisuse arengud.
Peale arengukava Riigikogus arutamist on Vabariigi Valitsusel võimalik arengukava vajaduse korral muuta ja seejärel heaks kiita. Arengukava eelnõu on olnud varasemalt kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks. Arengukava koostamiseks toimus viimase kahe aasta jooksul palju erinevaid arutelusid erinevate ministeeriumide ja teiste organisatsioonidega kõigis maakondades. Arengukava on jätkuks praegu kehtivale siseturvalisuse arengukavale aastateks 2015–2020.